• Kirjutas  ANETTE VIIN
  • Loetud 618 korda

Eesti keel, mu arm! Õdedest õpetajad Anu ja Kati räägivad elust ja endast

Ekraanitõmmis ajalehest Ekraanitõmmis ajalehest (Marten Israel)

Tegelikult pidi see lugu ilmuma juba kevadel. Aga siis läksid ilmad soojaks, lähenes suvevaheaeg. Lugu Anust jäi sahtlisse paremaid aegu ootama.  Anu ise jäi koduseks, aga tagasi tuli õde Kati. Ja nii sündiski mõte—teeme siis loo mõlemast korraga! 

1. Kui Te ei oleks eesti keele või üldse õpetaja, siis mis ametit peaksite?

Kati: Oleksin hea meelega kodune emme. Vahepeal oli ikka päris mõnus kodus olla, ei pidanud korralikult riidesse panema ega kellahelina peale tundi kiirustama. Tegelikult ei oska õpetajad isegi nii mõelda. Meile paigaldati ülikoolis naha alla kiip, et me nii mõtlema ja mujale kippuma ei hakkaks. Ausõna.

Anu: Minu esimesed valikud ülikooli sisseastumistel olid tegelikult seotud hoopiski keemiaga – nii et mine sa tea. Taskus olid priipääsmed Tallinna Tehnikaülikooli toidutehnoloogiasse ja Tartu Ülikooli farmaatsiasse, ees ootas helge tulevik. Aga siis tuli õde Kati, võttis ette Tallinna Ülikooli tutvustusvoldiku, keeras ette eesti filoloogia ja arvas, kus mul pääsu.

2. Mis on eesti keele õpetamise juures kõige põnevam?

Kati: Mulle endale meeldib keeleõppe juures see, kui tekivad loogilised seosed ja süsteem. Huvitav on vaadata, kuidas õpilased keelt omandavad ja neid seoseid loovad. Seda Sa küll ei küsinud, aga võin kindlasti öelda, et mulle meeldib kõige vähem töid parandada, teiste vigu punase pastakaga taga ajada ja halbu hindeid panna.

Anu: Üks õpilane ütles mulle kunagi, et eesti keelt pole vaja õppida, see on ju kõigil peas. Järelikult peaks ka selle õpetamine lihtne olema.

3. Mis meeldib Teile Valtu koolis kõige rohkem?

Kati: Väga mõnus rahulik ja kodune õhkkond, kokkuhoidvad ja mõnusad kolleegid, sõbralikud õpilased.

Anu: 100 meetrit koduuksest on hea. Tegelikult mulle meeldib Valtu kool tervikuna - väike ja hubane, mõistlik suhtumine ja suhtlemine, mõnusad töökaaslased. Tütar valis oma õpetajaks ka Merle juba välja, nii et meie pere lapsed hakkavad kindlasti siin õppima.

4. Mis on kõige suurem erinevus Teie ja Teie õe vahel?

Kati: No ma olen kahtlemata ilusam, targem ja osavam. Aga ta on noorem ja tahaks ise olla.

Anu: Perekonnanimi, elukoht ja üksjagu noorem olen ma ka ... Aga muud väga ei meenugi. Sellega oleme harjunud, et kui keegi vähegi vaatab otsa sellise näoga, nagu ta meid tunneks, siis oleks viisakas igaks juhuks tere öelda, sest tavaliselt peavad Kati tuttavad mind Katiks ja vastupidi.

5. Kust tuli idee hakata õpetajaks?

Kati: Kuna mu ema ja isa on õpetajad, siis ma pole kodus muud elu eriti näinud. Parandati töid ja valmistati tunde ette. Lapsena mängisin tihti kooli, korjasin meie kortermaja eest lastepundi kokku ja panin pinki istuma. Mina polnud loomulikult kunagi õpilane.

Minu esimene töökoht oli Lelle põhikool ja sinna sattusin ülikooli akadeemilise aasta ajal täiesti juhuslikult. Oli vaja inglise keele õpetajat ja tuttav direktor rääkis mu ära. Mäletan, kuidas Lelle kooli tööõpetuse õpetaja mind esimesel päeval, kui nina õpetajate tuppa pistsin, hoiatas: „Põgene! Kiiresti ja kaugele!“ Aga ma olin noor ja naiivne ja jäin. Lelle kool oli hästi Valtu kooli sarnane ja mõnus hea tunne jäi hinge. Vahepeal keskendusin jälle ülikooliõpingutele ja siis sattusin juba Lelle eesti keele õpetajaks. Põhjus samuti sama – eelmine õpetaja läks ära ja hädasti oli vaja. Seejärel läksin isikliku elu muutumise tõttu Elva gümnasiumisse ja see oli juba teadlikum otsus – mind kutsuti ka TÜ eesti filoloogia doktorantuuri, teadustööd tegema ja õppejõuna töötama, samas oli pooleli õpetajatöö Elva gümnaasiumis. Otsustasin viimase kasuks, samas sain peagi aru, et ma ei taha elada linnas ega töötada 2000 õpilase ja 100 õpetajaga gümnaasiumis, samas polnud Elva koolil ka midagi viga. 2008. aastal tulin Valtu kooli ja pole oma otsust kunagi kahetsema pidanud. Ma ise arvan, et kui ma poleks sattunud nii Lelle kui Valtu kooli, siis ma poleks siiani õpetaja.

Anu: Õpetajaks pole ma kunagi saada tahtnud ja ega ma ausalt öeldes sel sügisel, kui Valtu kooli sattusin, ise tööle ei kibelenud. Hanna oli siis alles 1,5-aastane ja oli just vapralt lasteaiateed alustanud. Kool oli aga hädas, sest käes oli septembri keskpaik ning õpetajat polnud. Kui direktor n-ö haisu ninna sai, et värske filoloog elab kooli kõrval ja tal on nädalas mõni vaba päev, ei lasknud ta mul „ei“ öelda.

6. Kust tuli idee hakata klassijuhatajaks?

Kati: Direktor käskis ja tema sõna peab kuulama. Tegelikult mulle meeldib, kui saab peale aine õpetamise ka muid põnevaid asju teha. Klassijuhatajana on selleks rohkem võimalusi. Tervitused 8. klassile!

Anu: Mul sama lugu selle direktori sõna kuulamisega. Tegelikkuses arvasin-lootsin, et see kogemus kuluks tulevikus ära.  

7. Mis Te arvate, mida Te teete või kus olete 20 aasta pärast?

Kati: Sellist küsimust võib ainult 15-aastaste käest küsida.

Anu: 20 aasta pärast võin põhimõtteliselt olla juba vanaema, kuna minu tütar on siis juba 25-aastane...

8. Kas pigem keemia või loodusõpetus?

Kati: Kindlasti keemia. See oli mul koolis lemmikõppeaine ja tahtsin seda isegi ülikooli õppima minna, aga polnud endas piisavalt kindel.

Anu: Kindlasti keemia, mis oli ka minu vaieldamatu lemmikõppeaine. Nii minul kui ka Katil mängis seejuures ilmselt suurt rolli väga hea keemiaõpetaja RÜG-is. Gümnaasiumi lõpus oli mul aga keemia riigieksami tulemus nelja punkti võrra suurem näiteks lõpukirjandi tulemusest.

Kati enne 7. klass eesti keele tundi. (Helena-Riin Rähni)

9. Kui mitte eesti keel, siis mis keel?

Kati: Saksa keele õppimine on mulle endale väga meeldinud. See on väga süsteemne ja loogilise grammatikaga keel. Ülikoolis sobis ja meeldis väga ka soome keel. Kahjuks hakkab mõlema keele oskus vaikselt haihtuma. Aru saan, aga ise rääkida ei oska – sõnavara on ununenud.

Anu: Inglise keel on muidugi ilus maailmakeel, kuid ka minule meeldis väga õppida saksa keelt. Keskkoolis omandatule lisaks õppisin ülikoolis seda vabatahtlikult veel kaks aastat, seega on grammatikareeglid selged, aga sõnavara ununeb kiiresti. Saksakeelsetes internetipoodides saame Katiga hakkama. Ja piinlik tunnistada, aga on olnud hetki, kui loeme ka saksakeelsetelt lehtedelt, mis „Kirgede tormis“ edasi saab.

10. Kellega Te vahetaks üheks päevaks elud ja kohad?

Kati: Printsess Elsaga, siis saaks teada, kuidas kätega jäälossi võluda ja kontsakingadega jääst trepist jalaluud murdmata üles-alla joosta, ja tema saaks olla ühe päeva rahulikult ilma võluvõimeteta õpetaja.

Anu: Külma ilmaga õues vankrit lükates unistame tütrega tihti, et saaks venna asemel ise hoopis sooja teki all magada, nii et keegi teeks sõitu.

11. Mis on Teie kõige suurem saavutus või tegu?

Kati: Minu kõige-kõige-kõige parem ja tähtsam saavutus on lapsed.

Anu: Kindlasti lapsed.

12. Mis on Teie lemmikautomark?

Kati: Autodest ma ei tea küll mitte muhvigi. Tean ainult nii palju, et kui diisliautosse kogemata bensiini tankida, siis ei tohi mitte mingil juhul edasi sõita. Abikaasa õpetas. Aga mul pole siiani sassi läinud. Meeldib see auto, millega parajasti sõidan, sest olen sellega harjunud.

Anu: Auto peab olema turvaline. Seega on mu meelest Volvo täitsa hea valik. Abikaasa õpetas.

13. Mis on Teie lemmikraamat?

Kati: Remarque´i raamatud meeldivad, eriti „Triumfikaar“. Kivirähki „Rehepapp“ on ka vaieldamatu lemmik.

Anu: Lemmikuid on eri aegadel olnud erinevaid. Tõtt-öelda pole praegu enda raamatute lugemiseks kuskilt aega võtta. Igaõhtune lugemisvara tuleb tütre raamatuid täis riiulist ja kui raamatupoodi või raamatukogusse läheme, siis sealt tuleme välja taas hunniku lasteraamatutega. Ise olen olnud alatine Astrid Lindgreni fänn ja „Bullerby lastest“ on siiani iga pisiseik meeles.

14. Kes on Teie lemmiklaulja või -bänd?

Kati: Väga meeldivad eesti keeles laulvad Karl-Erik Taukar, Ott Lepland ja Maarja, aga kuulan kõike muud ka autosõidu ajal. Hommikuti lapsi lasteaeda viies valib poeg Taukari plaadi ja tütar Maarja või Laura. Need plaadid on sadu kordi läbi kuulatud ja hakkavad vaikselt kriuksuma. Õnneks tuli Taukaril uus plaat välja.

Anu: Mina olen Kati nimetatud põhjusel Eeva Talsi lõksus.

15. Kui Te oleksite rokkartist, siis mis oleks Teie esinejanimi?

Kati: Kas siis peab teise nime võtma? Tanel Padar jättis enda oma, ma jätaks siis ka.

Anu: Minust vist rokkartisti ei saaks.

16. Kas kassid või koerad?

Kati: Olen kassiinimene ja meil on kodus viis aastat tagasi varjupaigast meie juurde tulnud kiisu Mürsu.

Anu: Kodus on mul kaks laiskvorstist kuningakassi. Ühe võtmine oli kokku lepitud ja tema tõi abikaasa mulle kiisupojana varjupaigast vabatahtlikult. Teise „väljanõudmiseks“ serveerisin kodus, et lähme lapsega varjupaika kasside jõulupeole kingitusi viima. Pidu toimus seal ka päriselt, aga mehe teadmata poetasin pagasiruumi ka kassipuuri ja lootsin, et kui me juba kohal oleme, et ega ta siis ära ikka ei ütle.

17. Mis on Teie salatalent?

Kati: Oskan ülihelikiirusel hävitada šokolaadi, komme, torte, kooke. Punase pastaka kasutamises olen ka päris osav.

Anu: Laste kõrvalt mind enam kalale kaasa ei võeta, aga enne seda tegin nii isale kui ka abikaasale sageli kalaretkedel pähe. Aga võib-olla sellepärast mind enam ei võetagi kaasa ...

18. Mis on Teie lemmikfilmižanr?

Kati: Ajalooline ja/või romantiline draama. Pikki filme väga laste kõrvalt vaadata ei õnnestu, ei saa keskenduda ja tekst läheb kaduma. Kui aega on, siis vaatan põhiliselt tõsielusarju ja kokandussaateid, nt „Minu köök on parim“ jt.

Anu: Filme vaatan harva. Kui vaba aega üldse jääb ja pult pole kellegi teise käes, vaatan tõsielusarju ja kokandussaateid.

19. Kui saaksid elu lõpuni süüa ainult ühte toitu, siis mis see oleks?

Kati: Vastuse leiad 17. küsimusest. Tervisele selline suhkrulaks küll hea ei oleks, aga ainult porgandeid ma ka ei jõuaks elu lõpuni süüa.

Anu: Keeruline valik ja hell küsimus. Siiamaani mäletan, kuidas lasteaia lõpupeol loeti ette kõigi lemmiktoidud ja mina olin enda omaks nimetanud maalapselikult soolaliha, sibula-rasvakaste ja kartuli. Paljud teised olid aga olnud moodsad ja öelnud kartulisalati. Ma siis nüüd valiks ka enda tehtud kartulisalati (ja natuke napooleonikooki kõrvale). 

ARTIKKEL ILMUS VALTU SÄUTSU DETSEMBRI NUMBRIS.

Anu 2016. aasta mais vahetult enne kojujäämist. (Helena-Riin Rähni)

MUUD UUDISED

SPORT

14 Detsember, 2017

23. novembril võis kooli saalis näha huvitavat vaatepilti. Üksteise otsa olid paigutatud i...

Lõvide abiga putsad jalga

Lõvide abiga putsad jalga

SPORT

14 Detsember, 2017

 Kohilas toimunud TV-10 Olümpiastarti I etapil saavutas nooremate poiste seas Jako Rutšs k...

TV 10 alustas taas

TV 10 alustas taas

UUDIS

14 Detsember, 2017

11. detsembril 1867 alustas tööd õppeasutus, mida me täna teame Valtu kooli nime all.

Vilistlaspidu oli juubeliaasta avalöögiks

Vilistlaspidu oli juubeliaasta avalöögiks

ARVAMUS

14 Detsember, 2017

Juba pikalt oli 8. klassil küpsenud mõte, et võiks kuskile teatrisse minna. Sai uuritud mä...

Tramp ja Puutin - kas väärt või väärtusetu komöödia?

Tramp ja Puutin - kas väärt või väärtusetu komöödia?

ARVAMUS

08 November, 2017

20.-22. oktoobril toimus Viljandi Jakobsoni Gümnaasiumis Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕEL...

Minu esimene hariduspoliitika koosolek

Minu esimene hariduspoliitika koosolek

KULTUUR

07 November, 2017

Nii küsisid osad 7.-9. klassi õpilased juba septembris. Siis kuulsid nimetatud klassid esi...

Reformatsioon 500 ehk kas me ikka peame sinna kirikusse minema?

Reformatsioon 500 ehk kas me ikka peame sinna kirikusse minema?

ALGKLASSID

01 November, 2017

Kellele siis ei meeldiks külalised? Eriti kui nad veel kingitusi kaasa toovad.

Külalised Lätist!

Külalised Lätist!

UUDIS

01 November, 2017

Kui üheksandikud tunde andsid, siis käisid õpsid Eesti kõige uuemas muuseumis - Filmimuuse...

Õpsid filmimuuseumis

Õpsid filmimuuseumis

UUDIS

12 Oktoober, 2017

Sellel aastal toimuvate kohalike omavalitsuste valimistest saavad esmakordselt osa võtta k...

Kehtna valla noortefoorum 2017

Kehtna valla noortefoorum 2017

UUDIS

11 Oktoober, 2017

4. oktoobril käisime meie – Valtu kooli kaheksas ja üheksas klass Kehtna Kutsehariduskesku...

Kutsekool ei ole häbiasi!

Kutsekool ei ole häbiasi!

SPORT

09 Oktoober, 2017

Septembri lõpul toimusid Kaereperes Rapla maakonna koolinoorte 6.-9. klasside jalgpallivõi...

Vigastuste kiuste jalgpalli mängimas

Vigastuste kiuste jalgpalli mängimas

SPORT

09 Oktoober, 2017

21.sept toimus Märjamaal Rapla maakonna maastikuteatejooksude EV-sed.

Võidukas maastikujooks

Võidukas maastikujooks

UUDIS

09 Oktoober, 2017

Septembrikuu viimasel laupäeval ootas lugemishuvilisi lapsi kooli lugemispesas koer Chevy,...

Lugemishuvilised alustasid hooaega

Lugemishuvilised alustasid hooaega

KULTUUR

28 September, 2017

On septembri algus. Kool on sisuliselt oma uut õppeaastat käinud vaid loetud päevad, kui a...

Kas see oli sõprus või armastus? Ma arvan, et see oli mõlemat!

Kas see oli sõprus või armastus? Ma arvan, et see…

UUDIS

11 September, 2017

Septembri algusele tagasivaadates on meeldiv tõdeda, et kooli alguse aega jääb selline ken...

Vanavanemate päev

Vanavanemate päev

UUDIS

05 September, 2017

Ja ongi jälle käes... Valtu kooli uus kooliaasta sai avalöögi küll 1. septembril, kuid vi...

Reipalt koolipinki 2017

Reipalt koolipinki 2017